Minu esimene päev KGs vahetusõpilasena algas üsnagi uniselt. 2 esimest tundi olid ajalood, kus enamuse ajast sai niisama istuda, aeg-ajalt ka vihikusse paar ülesannet lahendatud, õpikust uut teemat lugeda ning sellega need tunnid umbes piirdusidki. Töövihiku puudumisel sai vihikusse väheke konspekteeritud. Esimesed sõnad, mis mulle KG ajaloo õpetaja poolt lausuti, on järgmised: "Sina, viisakas poiss, õpik on kaasas?". Saanud jaatava vastuse, noogutas õpetaja rahulolevalt. Kahjuks ei olnud vist klassi väga tuulutatud, triiksärgi ning pintsakuga hakkas seal tõeliselt palav.
Sellele järgnes eesti keel, mis läks üsnagi lõbusalt reegleid kirjutades ning õpetajaga näidete üle arutledes. Õnneks on õpetajad meie kui vahetusõpilaste vastu väga heatahtlikud ning ei pinni meid väga palju.
Sellele järgnes eesti keel, mis läks üsnagi lõbusalt reegleid kirjutades ning õpetajaga näidete üle arutledes. Õnneks on õpetajad meie kui vahetusõpilaste vastu väga heatahtlikud ning ei pinni meid väga palju.
Hoogsast arutelust ei jäänud puudu ka saksa keele tunnis, kus sai põhjalikult arutleda artiklitest ning nende käänamisest. Seltskond oli selles tunnis kuidagi väike, umbes 7-8 õpilast.
Alustades inglise keele tundi, jagas õpetaja igaühele 3 lipikut, igaühe peal oli 1 sõna, mille kõik olid pidanud ära õppima. Nähes esimest korda oma õpikut ning selles olevat sõnavara, ehmusin kergelt, kuid sõnade tähendused ei jäänud mulle võõraks. Huvitav on see, et töövihikusse harjutusi tehes annab õpetaja igaühele ühe post-it note'i, mis tuleb õpikusse kindla harjutuse juurde kleepida ning siis selle harjutuse vastused antud lehele kirjutada. Vihikut pole vajagi kaasa võtta. Üsna mugav, või mis?
Esmamulje on tehtud, nüüd saab hakata põhjalikumalt koolimaja uudistama. Homme aga uue hooga, uued tunnid, uued õpetajad.
Alustades inglise keele tundi, jagas õpetaja igaühele 3 lipikut, igaühe peal oli 1 sõna, mille kõik olid pidanud ära õppima. Nähes esimest korda oma õpikut ning selles olevat sõnavara, ehmusin kergelt, kuid sõnade tähendused ei jäänud mulle võõraks. Huvitav on see, et töövihikusse harjutusi tehes annab õpetaja igaühele ühe post-it note'i, mis tuleb õpikusse kindla harjutuse juurde kleepida ning siis selle harjutuse vastused antud lehele kirjutada. Vihikut pole vajagi kaasa võtta. Üsna mugav, või mis?
Esmamulje on tehtud, nüüd saab hakata põhjalikumalt koolimaja uudistama. Homme aga uue hooga, uued tunnid, uued õpetajad.
Siim-Sander
No comments:
Post a Comment